Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Tekst

Tekstas

evaṁ paramparā-prāptam
imaṁ rājarṣayo viduḥ
sa kāleneha mahatā
yogo naṣṭaḥ paran-tapa
evaṁ paramparā-prāptam
imaṁ rājarṣayo viduḥ
sa kāleneha mahatā
yogo naṣṭaḥ paran-tapa

Synonyms

Synonyms

evam — niiviisi; paramparā — õpilasjärgnevusahela kaudu; prāptam — vastu võetud; imam — seda teadust; rāja-ṛṣayaḥ — pühad kuningad; viduḥ — mõistsid; saḥ — need teadmised; kālena — aja jooksul; iha — selles maailmas; mahatā — suur; yogaḥ — teadus elusolendi suhetest Kõigekõrgemaga; naṣṭaḥ — hajunud; parantapa — oo, Arjuna, vaenlaste alistaja.

evam — šitaip; paramparā — iš mokinių sekos; prāptam — gautą; imam — šį mokslą; rāja-ṛṣayaḥ — šventieji karaliai; viduḥ — suvokė; saḥ — šios žinios; kālena — laiko tėkmėje; iha — šiame pasaulyje; mahatā — didžiojo; yogaḥ — mokslas apie savitarpio santykius su Aukščiausiuoju; naṣṭaḥ — prarastas; parantapa — o Arjuna, priešų nugalėtojau.

Translation

Translation

Seega anti neid teadmisi edasi õpilasjärgnevusahela kaudu ning pühad kuningad mõistsid neid sel viisil. Kuid aja jooksul see ahel katkes ning sellega koos kadusid ka need teadmised oma algsel kujul.

Šis aukščiausias mokslas buvo perduodamas mokinių seka ir taip jį patirdavo šventieji karaliai. Tačiau ilgainiui seka nutrūko, todėl pirminė mokslo esmė dabar, atrodo, bus prarasta.

Purport

Purport

Siin öeldakse selgelt, et „Gītā" oli mõeldud eeskätt pühade kuningate jaoks, sest nende kohuseks oli juhtida teisi kodanikke. Kindlasti ei olnud „Bhagavad-gītā" kunagi mõeldud deemonlike omadustega inimeste jaoks, kes oleksid vaid kahandanud selle väärtust, mõeldes välja kõikvõimalikke meelevaldseid tõlgendusi, millest ei saa keegi kasu. Niipea kui „Gītā" algne tähendus oli häbitute tõlgendajate isiklikest huvidest lähtuvate kommentaaride tõttu ebaselgeks muutunud, tekkis vajadus õpilasjärgnevusahela taastamise järele. Viis tuhat aastat tagasi leidis Jumal Ise, et õpilasjärgnevusahel on katkenud, ning seetõttu kinnitas Ta, et „Gītā" tähendus on kaduma läinud. Ka käesoleval ajal eksisteerib suur hulk erinevaid „Bhagavad-gītā" tõlkeid, eriti inglise keeles, kuid praktiliselt ükski neist ei lähtu autoriteetsest õpilasjärgnevusahelast. Erinevad ilmalikud teadlased on andnud lugematul hulgal erinevaid tõlgendusi, kuid peaaegu ükski neist ei aktsepteeri Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat. Sellele vaatamata teevad nad Śrī Kṛṣṇa sõnadega head äri. Selline mentaliteet on deemonlik, sest deemonid ei usu Jumalat, vaid soovivad lihtsalt nautida seda, mis kuulub Kõigekõrgemale. Kuna eksisteeris suur vajadus ingliskeelse „Bhagavad-gītā" järele nii nagu see on, mis lähtuks paramparā (õpilasjärgnevusahela) süsteemist, on käesolev teos katse rahuldada seda suurt vajadust. „Bhagavad-gītā" sellisena nagu see on, on inimkonnale suur õnnistus, ent kui seda tõlgendatakse filosoofiliste spekulatsioonide traktaadina, siis on sellele kulutatud aeg vaid kasutult raisku läinud.

KOMENTARAS: Posme aiškiai pasakyta, jog Gītā visų pirma buvo skirta šventiems karaliams, kurie turėjo įgyvendinti jos tikslus valdydami žmones. „Bhagavad-gītā“, be abejo, skirta ne demoniškoms natūroms, kurios iššvaistytų jos turtus, niekam neatnešdamos naudos, ir kurtų įvairiausias interpretacijas vadovaudamosi tik savo įgeidžiais. Kai tik nesąžiningi komentatoriai asmeniniais motyvais iškraipė pirminę jos prasmę, iškilo būtinybė atkurti mokinių seką. Prieš penkis tūkstančius metų Pats Viešpats nustatė, kad mokinių seka iširo, ir paskelbė, kad tikrasis Gītos tikslas užmirštas. Pastaruoju metu taip pat egzistuoja gausybė Gītos redakcijų (ypač gausu jų anglų kalba), bet beveik visos jos neatitinka autorizuotos mokinių sekos traktuotės. Įvairūs pasauliečiai mokslininkai yra pateikę galybę interpretacijų, bet beveik visi jie nepripažįsta Aukščiausiojo Dievo Asmens Kṛṣṇos, nors iš Jo žodžių jie neblogai pasipelno. Toks požiūris būdingas demonams, kurie netiki Dievu, o tik naudojasi tuo, kas priklauso Aukščiausiajam. Kadangi labai reikalingas Gītos – tokios, kokia ji buvo perimta paramparos (mokinių sekos) sistema – leidimas anglų kalba, tai šiuo darbu mėginama užpildyti esamą spragą. „Bhagavad-gītā“, kai ji suvokiama tokia, kokia ji yra – didžiai naudinga žmonijai, bet jeigu ji bus laikoma filosofinių išvedžiojimų traktatu, tai gilintis į ją – reiškia tuščiai švaistyti laiką.