TEXT 27
TEXT 27
Texte
Tekst
prāṇa-karmāṇi cāpare
ātma-saṁyama-yogāgnau
juhvati jñāna-dīpite
prāṇa-karmāṇi cāpare
ātma-saṁyama-yogāgnau
juhvati jñāna-dīpite
Synonyms
Synonyms
sarvāṇi: de tous; indriya: les sens; karmāṇi: les fonctions; prāṇa-karmāṇi: les fonctions du souffle vital; ca: aussi; apare: d’autres; ātma-saṁyama: de la maîtrise du mental; yoga: la méthode d’union; agnau: dans le feu de; juhvati: offrent; jñāna-dīpite: à cause du désir pressant de réalisation spirituelle.
sarvāṇi — kõikide; indriya — meelte; karmāṇi — funktsioonid; prāṇa- karmāṇi — eluõhu funktsioonid; ca — samuti; apare — teised; ātma- saṁyama — mõistuse kontrollimise; yoga — ühendusprotsessi; agnau — tules; juhvati — ohverdavad; jñāna-dīpite — eneseteadvustamise soovist ajendatult.
Translation
Translation
Ceux qui désirent atteindre la réalisation spirituelle par la maîtrise des sens et du mental offrent en oblation dans le feu du mental maîtrisé les activités de leurs sens et de leur souffle vital.
Teised, kes on huvitatud eneseteadvustamiseni jõudmisest mõistuse ning meelte kontrollimise läbi, ohverdavad kõikide meelte ning eluõhu funktsioonid kontrollile allutatud mõistuse tulle.
Purport
Purport
C’est au yoga de Patañjali qu’il est fait référence ici. Dans son Yoga-sūtra, l’âme est dite pratyag-ātmā ou parāg-ātmā. L’âme est parāg-ātmā aussi longtemps qu’elle reste attachée aux plaisirs matériels, mais devient pratyag-ātmā dès qu’elle s’en détache.
L’âme conditionnée est influencée par les différentes fonctions des dix airs vitaux du corps (vāyus), que l’on perçoit quand on respire. Le yoga de Patañjali offre une technique qui permet de contrôler les fonctions respiratoires de manière à ce qu’elles favorisent, en l’âme, le détachement de la matière. Le but ultime de ce système de yoga est d’atteindre l’état de pratyag-ātmā, où l’âme est détachée de toute activité matérielle.
La fonction du prāṇa-vāyu est de régir l’interaction des sens et de leurs objets. Il permet à l’oreille d’entendre, aux yeux de voir, au nez de sentir, à la langue de goûter, aux mains de toucher – ces activités se déroulant toutes hors du soi. L’apāna-vāyu est descendant; l’udāna-vāyu ascendant; le vyāna-vāyu rétrécit et agrandit, et le samāna-vāyu établit l’équilibre. Dès qu’un homme est éclairé par la connaissance, il peut utiliser chacun de ces airs dans sa quête de la réalisation spirituelle.
Siin viidatakse Patañjali poolt loodud joogasüsteemile. Patañjali „Yoga- sūtras" nimetatakse hinge pratyag-ātmāks ja parāg-ātmāks. Seni, kuni hing on kiindunud meelelistesse naudingutesse, nimetatakse teda parāg-ātmāks, kuid niipea kui seesama hing meelelistest naudingutest lahti ütleb, nimetatakse teda pratyag-ātmāks. Hing sõltub kümne kehas liikuva õhuvoolu talitlustest ning seda on võimalik tajuda hingamisharjutuste abil. Patañjali joogasüsteem õpetab inimest, kuidas tehniliselt kontrollida kehas liikuvate õhuvoolude talitlusi nii, et lõpptulemusena kõik õhu talitlused hakkaksid soodustama hinge puhastumist materiaalsetest kiindumustest. Selle joogasüsteemi kohaselt on lõplikuks eesmärgiks pratyag-ātmāks saamine. Pratyag-ātmā on kõikidest materiaalsetest tegevustest tagasi tõmbunud. Meeled on vastastikustes suhetes meelte ihaldusobjektidega, nagu kõrv kuulmisega, silmad nägemisega, nina lõhnade tundmisega, keel maitsmisega ja käsi puudutamisega, ning kõik nad on sel viisil seotud tegevustega väljaspool tegelikku „mina". Neid nimetatakse prāṇa-vāyu talitlusteks. Apāna- vāyu liikumine on allapoole suunduv, vyāna-vāyu toimib kahandamaks ja suurendamaks, samāna-vāyu juhib tasakaalu ning udāna-vāyu on ülespoole suunduv liikumine. Kui inimene valgustub, rakendab ta kõik need eneseteadvustamise poole püüdlemisse.