Skip to main content

TEXT 26

TEXT 26

Texte

Tekst

śrotrādīnīndriyāṇy anye
saṁyamāgniṣu juhvati
śabdādīn viṣayān anya
indriyāgniṣu juhvati
śrotrādīnīndriyāṇy anye
saṁyamāgniṣu juhvati
śabdādīn viṣayān anya
indriyāgniṣu juhvati

Synonyms

Synonyms

śrotra-ādīni: comme l’audition; indriyāṇi: les sens; anye: d’autres; saṁyama: de la restriction; agniṣu: dans le feu; juhvati: offrent; śabda-ādīn: la vibration sonore, etc; viṣayān: les objets de plaisir pour les sens; anye: d’autres; indriya: des organes des sens; agniṣu: dans le feu; juhvati: sacrifient.

śrotra-ādīni — nagu kuulamise protsess; indriyāṇi — meeled; anye — teised; saṁyama — piirangu; agniṣu — tuledes; juhvati — ohverdavad; śabda- ādīn — helivibratsiooni jne; viṣayān — meelte nautimise objekte; anye — teised; indriya — meeleelundite; agniṣu — tuledes; juhvati — nad ohverdavad.

Translation

Translation

Certains [les purs brahmacārīs] sacrifient l’audition et les autres sens dans le feu du mental maîtrisé, d’autres [les chefs de famille menant une vie réglée], les objets des sens dans le feu des organes des sens.

Mõned inimesed [ehtsad brahmacārīd] ohverdavad kuulamise protsessi ja meeled mõistuse kontrollimise tules ning teised [reguleeritud elu elavad pereinimesed] ohverdavad meelte ihaldusobjektid meelte tules.

Purport

Purport

Les membres des quatre divisions de la société humaine, le brahmacārī, le gṛhastha, le vānaprastha et le sannyāsī sont destinés à devenir de parfaits yogīs, ou spiritualistes. La vie humaine, contrairement à la vie animale où tout gravite autour de la satisfaction des sens, a pour but la perfection spirituelle, perfection que les quatre ordres de la société permettent graduellement d’atteindre.

Les brahmacārīs, les étudiants qui ont été confiés à un maître spirituel authentique, apprennent à maîtriser leur mental en s’abstenant de tout plaisir matériel. Ils n’écoutent rien d’autre que ce qui a trait à la conscience de Kṛṣṇa. L’écoute étant à la base de toute compréhension, le pur brahmacārī s’adonne entièrement à l’exercice du harer nāmānukīrtanam – chanter et écouter les gloires du Seigneur. Il s’abstient volontairement de prêter l’oreille aux sons matériels et se concentre sur la vibration sonore et transcendantale du mantra Hare Kṛṣṇa.

Quant au gṛhastha, le mariage et la vie familiale lui donnent droit à certains plaisirs matériels, mais il n’en use que de façon très restreinte. L’homme est en général attiré par les plaisirs charnels, l’intoxication et la consommation de chair animale, mais le chef de famille menant une vie réglée ne se livre pas sans restriction à ces plaisirs, qu’ils soient sexuels ou autres. Le mariage fondé sur les principes religieux est le propre de toute société civilisée, car il constitue le moyen de restreindre les activités sexuelles. Cette maîtrise de soi est une autre forme de yajña, car le gṛhastha sacrifie ainsi sa tendance à jouir des sens pour la cause d’une vie plus élevée, une vie spirituelle.

Inimühiskonna nelja jaotusse kuuluvad inimesed – brahmacārīd, gṛhasthad, vānaprasthad ja sannyāsīd – on kõik seadnud endale eesmärgiks saada täiuslikeks joogideks ehk transtsendentalistideks. Kuna inimelu ei ole mõeldud enese meeleliseks rahuldamiseks loomade kombel, on inimühiskonna neli jaotust rajatud nii, et inimene saaks vaimses elus täiustuda. Brahmacārīd ehk tõelise vaimse õpetaja hoole all olevad õpilased kontrollivad oma mõistust meelelistest naudingutest hoidumise läbi. Brahmacārī kuulab ainult Kṛṣṇat teadvust puudutavaid sõnu. Kuulamine on mõistmise alus ning seepärast hõivab puhas brahmacārī end täielikult protsessiga, mis kannab nimetust harer nāmānukīrtanam – Jumalale ülistuse laulmine ning Jumala ülistuse kuulamine. Brahmacārī hoidub materiaalsete helivibratsioonide kuulamisest, kuulates üksnes transtsendentaalset Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa helivibratsiooni. Ka pereinimesed, kellele teatud meelelised naudingud on lubatud, võimaldavad endale neid naudinguid suurte piirangutega. Seksuaalelu, uimastavate ainete tarbimine ning lihasöömine on inimühiskonnas valdavad kalduvused, kuid reguleeritud elu elav pereinimene ei luba endale piiramatult seksuaalelu ega teisi meelelisi naudinguid. Religioossete printsiipide kohane abielu on igas tsiviliseeritud inimühiskonnas õigeks tunnistatud, sest sel moel on võimalik seksuaalelu piirata. See piiratud, kiindumusteta seksuaalelu on samuti omamoodi yajña, sest reguleeritud elu elav pereinimene ohverdab üldise suundumuse meelte rahuldamisele kõrgema, transtsendentaalse elu nimel.