Skip to main content

TEXT 9

TEXT 9

Devanagari

Devanagari

सञ्जय उवाच
एवमुक्त्वा हृषीकेशं गुडाकेशः परन्तपः ।
न योत्स्य इति गोविन्दामुक्त्वा तूष्णीं बभूव ह ॥ ९ ॥

Text

Tekst

sañjaya uvāca
evam uktvā hṛṣīkeśaṁ
guḍākeśaḥ paran-tapaḥ
na yotsya iti govindam
uktvā tūṣṇīṁ babhūva ha
sañjaya uvāca
evam uktvā hṛṣīkeśaṁ
guḍākeśaḥ paran-tapaḥ
na yotsya iti govindam
uktvā tūṣṇīṁ babhūva ha

Synonyms

Synonyms

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya said; evam — thus; uktvā — speaking; hṛṣīkeśam — unto Kṛṣṇa, the master of the senses; guḍākeśaḥ — Arjuna, the master of curbing ignorance; param-tapaḥ — the chastiser of the enemies; na yotsye — I shall not fight; iti — thus; govindam — unto Kṛṣṇa, the giver of pleasure to the senses; uktvā — saying; tūṣṇīm — silent; babhūva — became; ha — certainly.

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; evam — sedasi; uktvā — rääkides; hṛṣīkeśam — Kṛṣṇale, meelte valitsejale; guḍākeśaḥ — Arjuna, see, kes on oskuslik teadmatuse alistamises; parantapaḥ — vaenlaste nuhtleja; na yotsye — ma ei hakka võitlema; iti — sel moel; govindam — Kṛṣṇale, meelte naudingute andjale; uktvā — öeldes; tūṣṇīm — vaikseks; babhūva — muutus; ha — kindlasti.

Translation

Translation

Sañjaya said: Having spoken thus, Arjuna, chastiser of enemies, told Kṛṣṇa, “Govinda, I shall not fight,” and fell silent.

Sañjaya ütles: Olles lausunud need sõnad, ütles Arjuna, vaenlaste nuhtleja, Kṛṣṇale: „Govinda, ma ei hakka võitlema," ning vaikis seejärel.

Purport

Purport

Dhṛtarāṣṭra must have been very glad to understand that Arjuna was not going to fight and was instead leaving the battlefield for the begging profession. But Sañjaya disappointed him again in relating that Arjuna was competent to kill his enemies (paran-tapaḥ). Although Arjuna was, for the time being, overwhelmed with false grief due to family affection, he surrendered unto Kṛṣṇa, the supreme spiritual master, as a disciple. This indicated that he would soon be free from the false lamentation resulting from family affection and would be enlightened with perfect knowledge of self-realization, or Kṛṣṇa consciousness, and would then surely fight. Thus Dhṛtarāṣṭra’s joy would be frustrated, since Arjuna would be enlightened by Kṛṣṇa and would fight to the end.

Dhṛtarāṣṭra oli kindlasti väga rõõmus, kuuldes, et Arjuna oli võitlemisest loobumas ning lahkumas lahinguväljalt, et jätkata oma elu kerjates. Kuid Sañjaya valmistas talle taas kord pettumuse, kinnitades, et Arjuna oli võimeline oma vaenlasi alistama (parantapaḥ). Ehkki Arjuna üle oli selleks hetkeks võimust võtnud ekslik kurvastus, mis tulenes tugevast kiindumusest oma suguvõsa vastu, alistus ta kui õpilane Kṛṣṇale, kõrgeimale vaimsele õpetajale. See viitas peatsele vabanemisele sellest ekslikust südamevalust, mis tulenes tugevast kiindumusest oma suguvõsa vastu ja sellele, et Arjuna valgustub täiuslike teadmistega eneseteadvustamisest ehk Kṛṣṇa teadvusest, ning astub seejärel lahingusse. Ning kui Arjuna nõnda Kṛṣṇa poolt valgustatuna lõpuks lahingusse astub, saabub lõpp ka Dhṛtarāṣṭra heameelele.