Skip to main content

TEXT 19

TEXT 19

Devanagari

Devanagari

इति क्षेत्रं तथा ज्ञानं ज्ञेयं चोक्तं समासत: ।
मद्भ‍क्त एतद्विज्ञाय मद्भ‍ावायोपपद्यते ॥ १९ ॥

Text

Tekst

iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate

Synonyms

Synonyms

iti — thus; kṣetram — the field of activities (the body); tathā — also; jñānam — knowledge; jñeyam — the knowable; ca — also; uktam — described; samāsataḥ — in summary; mat-bhaktaḥ — My devotee; etat — all this; vijñāya — after understanding; mat-bhāvāya — to My nature; upapadyate — attains.

iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.

Translation

Translation

Thus the field of activities [the body], knowledge and the knowable have been summarily described by Me. Only My devotees can understand this thoroughly and thus attain to My nature.

Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.

Purport

Purport

The Lord has described in summary the body, knowledge and the knowable. This knowledge is of three things: the knower, the knowable and the process of knowing. Combined, these are called vijñāna, or the science of knowledge. Perfect knowledge can be understood by the unalloyed devotees of the Lord directly. Others are unable to understand. The monists say that at the ultimate stage these three items become one, but the devotees do not accept this. Knowledge and development of knowledge mean understanding oneself in Kṛṣṇa consciousness. We are being led by material consciousness, but as soon as we transfer all consciousness to Kṛṣṇa’s activities and realize that Kṛṣṇa is everything, then we attain real knowledge. In other words, knowledge is nothing but the preliminary stage of understanding devotional service perfectly. In the Fifteenth Chapter this will be very clearly explained.

Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.

Now, to summarize, one may understand that verses 6 and 7, beginning from mahā-bhūtāni and continuing through cetanā dhṛtiḥ, analyze the material elements and certain manifestations of the symptoms of life. These combine to form the body, or the field of activities. And verses 8 through 12, from amānitvam through tattva-jñānārtha-darśanam, describe the process of knowledge for understanding both types of knower of the field of activities, namely the soul and the Supersoul. Then verses 13 through 18, beginning from anādi mat-param and continuing through hṛdi sarvasya viṣṭhitam, describe the soul and the Supreme Lord, or the Supersoul.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.

Thus three items have been described: the field of activity (the body), the process of understanding, and both the soul and the Supersoul. It is especially described here that only the unalloyed devotees of the Lord can understand these three items clearly. So for these devotees Bhagavad-gītā is fully useful; it is they who can attain the supreme goal, the nature of the Supreme Lord, Kṛṣṇa. In other words, only devotees, and not others, can understand Bhagavad-gītā and derive the desired result.

Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.