Skip to main content

Text 6

Kuues värss

Verš

Tekst

dṛṣṭaiḥ svabhāva-janitair vapuṣaś ca doṣair
na prākṛtatvam iha bhakta-janasya paśyet
gaṅgāmbhasāṁ na khalu budbuda-phena-paṅkair
brahma-dravatvam apagacchati nīra-dharmaiḥ
dṛṣṭaiḥ svabhāva-janitair vapuṣaś ca doṣair
na prākṛtatvam iha bhakta-janasya paśyet
gaṅgāmbhasāṁ na khalu budbuda-phena-paṅkair
brahma-dravatvam apagacchati nīra-dharmaiḥ

Synonyma

Synonyms

dṛṣṭaiḥ — viděn obyčejným zrakem; svabhāva-janitaiḥ — zrozen z vlastní přirozenosti; vapuṣaḥ — těla; ca — a; doṣaiḥ — nedostatky; na — ne; prākṛtatvam — na hmotné úrovni; iha — v tomto světě; bhakta-janasya — čistého oddaného; paśyet — člověk by měl vidět; gaṅgā-ambhasām — vody Gangy; na — ne; khalu — zajisté; budbuda-phena-paṅkaiḥ — bublinami, pěnou a bahnem; brahma-dravatam — transcendentální povaha; apagacchati — se zkazí; nīra-dharmaiḥ — vlastnosti vody.

dṛṣṭaiḥ — tavalise inimese silmade läbi nähtuna; svabhāva-janitaiḥ — tema isiklikust loomusest sündinud; vapuṣaḥ — keha; ca — ja; doṣaiḥ — vigade läbi; na — ei; prākṛtatvam — materiaalset loodust omav; iha — selles maailmas; bhakta janasya — puhta pühendunu; paśyet — peab vaatama; gaṅgā-ambhasām — Gangese vee; na — ei; khalu — kindlasti; budbuda-phena-paṅkaiḥ — mullide, vahu ning mudaga; brahma- dravatvam — transtsendentaalset loodust; apagacchati — saastab; nīra- dharmaiḥ — vee omadustega.

Překlad

Translation

Čistý oddaný ve svém původním postavení vědomí Kṛṣṇy se neztotožňuje s tělem. Neměli bychom na něho hledět z materialistického hlediska. Měli bychom přehlédnout, že má tělo, které se narodilo v nízké rodině, se špatnou pletí, pokřivené, nemocné nebo neduživé. Obyčejnému zraku mohou být nedokonalosti těla čistého oddaného zřejmé, ale i přes tyto zdánlivé nedostatky nemůže být jeho tělo znečištěno. Je přesně jako voda Gangy, která je během období dešťů plná bublin, pěny a bahna. Voda Gangy se tím neznečistí. Ti, kteří pokročili v duchovním porozumění, se v Ganze vykoupou, aniž by stav vody brali v úvahu.

Puhas pühendunu, kes viibib oma algses positsioonis ning teadvustab Kṛṣṇat, ei samasta end oma kehaga. Sellist pühendunut ei tohi vaadelda materialistlikust seisukohast ega pöörata tähelepanu tema keha madalale päritolule, ebailusale nahavärvusele või asjaolule, et tema keha on vigane, haige või põdur. Tavalisele inimesele võivad sellised puudused puhta pühendunu kehas silma hakata, kuid vaatamata sellistele näilistele puuetele, ei saa mitte miski muuta puhta pühendunu keha ebapuhtaks. Seda võib võrrelda Gangese veega, mis vihmasesooni ajal on vahel täis mulle, vahtu ja muda, kuid mis on sellegipoolest alati puhas. Need, kes on saavutanud sügava vaimse mõistmise, kastavad end Gangesesse, pööramata tähelepanu vee seisukorrale.

Význam

Purport

VÝZNAM: Śuddha-bhakti, činnost samotné duše – jinými slovy transcendentální láskyplná služba Pánu – se koná v osvobozeném stavu. V Bhagavad-gītě (14.26) se uvádí:

Hingele omase tegevuse ehk teisisõnu öeldes, Jumala transtsendentaalse armastusliku teenimise – śuddha-bhakti – sooritamine saab võimalikuks alles pärast vabanemise saavutamist. „Bhagavad-gītās" (14.26) öeldakse:

māṁ ca yo ’vyabhicāreṇa
bhakti-yogena sevate
sa guṇān samatītyaitān
brahma-bhūyāya kalpate
māṁ ca yo ’vyabhicāreṇa
bhakti-yogena sevate
sa guṇān samatītyaitān
brahma-bhūyāya kalpate

„Kdo Mi slouží s naprostou a výlučnou, neselhávající oddaností, okamžitě překonává kvality hmotné přírody a tak se dostává na úroveň Brahmanu.“

„Inimene, kes rakendab end täielikult pühendunud teenimisse, langemata sellelt teelt üheski olukorras, tõuseb kohe materiaalse looduse guṇadest kõrgemale ning jõuab sedasi Brahmani tasandile."

Avyabhicāriṇī bhakti znamená ryzí oddanost. Člověk věnující se oddané službě musí být prost všech hmotných motivů. V hnutí pro vědomí Kṛṣṇy musíme změnit své vědomí. Je-li vědomí zaměřeno na hmotný požitek, je to hmotné vědomí, a je-li zaměřeno na službu Kṛṣṇovi, jedná se o vědomí Kṛṣṇy. Odevzdaná duše slouží Kṛṣṇovi bez hmotných ohledů (anyābhilāṣitā-śūnyam). Jñāna-karmādy-anāvṛtam: ryzí oddaná služba, která je transcendentální činnostem těla a mysli, jako je jñāna (mentální spekulace) a karma (plody přinášející činnost), se nazývá čistá bhakti-yoga. Bhakti-yoga je správná činnost duše, a když se člověk skutečně zapojí do čisté neposkvrněné oddané služby, je již vysvobozený (sa guṇān samatītyaitān). Kṛṣṇův oddaný nepodléhá hmotným podmínkám, i když jeho tělesné rysy mohou vypadat jako hmotně podmíněné. Na čistého oddaného bychom neměli hledět z materialistického hlediska. Dokud není člověk skutečně oddaný, nemůže vidět jiného oddaného dokonale. V předchozím verši bylo vysvětleno, že existují tři druhy oddaných – kaniṣṭha-adhikārī, madhyama-adhikārī a uttama-adhikārī. Kaniṣṭha-adhikārī nemůže rozpoznat oddaného od neoddaného. Zajímá se pouze o uctívání Božstva v chrámu. Madhyama-adhikārī však může rozlišit mezi oddaným a neoddaným a také mezi oddaným a Pánem. Chová se tedy rozdílně k Nejvyšší Osobnosti Božství, oddanému a neoddanému.

Sõnad avyabhicāriṇī bhakti tähendavad „puhas pühendumus". Inimene, kes tegeleb pühendunud teenimisega, peab olema vaba materiaalsetest motiividest. Meie teadvus peab Kṛṣṇa teadvuse liikumises muutuma. Kui teadvus on suunatud materiaalsetele naudingutele, siis nimetatakse seda materiaalseks teadvuseks, ja kui see on suunatud Kṛṣṇa teenimisele, siis on tegu Kṛṣṇa teadvusega. Alistunud hing teenib Kṛṣṇat ilma materiaalsete huvideta (anyābhilāṣitā-śūnyam). Jñāna- karmādy-anāvṛtam – puhtaks bhakti-joogaks nimetatakse vankumatut pühendunud teenimist, mis on transtsendentaalne kehaliste ja mõistuslike tegevuste nagu jñāna (mõistuse spekulatsioonid) ja karma (viljadele suunatud töö) suhtes. Bhakti-jooga on hinge loomulik tegevus ja kui inimene rakendab end vankumatult puhtasse pühendunud teenimisse, on ta juba saavutanud vabanemise (sa guṇān samatītyaitān). Kṛṣṇa pühendunu ei allu materiaalsetele tingimustele, isegi kui näib, et tema keha on materiaalsetest tingimustest sõltuv. Seetõttu ei tohi puhast pühendunut vaadelda materialistlikust seisukohast. Seni, kuni inimene ei ole ise saanud tõeliseks pühendunuks, ei suuda ta teist pühendunut täielikult mõista. Nagu selgitatud eelmises värsis, eksisteerib kolme laadi pühendunuid – kaniṣṭha-adhikārī, madhyama-adhikārī ning uttama-adhikārī. Kaniṣṭha-adhikārī ei suuda pühendunut ja mittepühendunut teineteisest eristada. Ta tegeleb üksnes jumaluse kummardamisega templis. Madhyama-adhikārī, seevastu, suudab pühendunut ja mittepühendunut eristada ja oskab vahet teha ka pühendunu ja Jumala vahel. Seetõttu suhtub ta Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, pühendunusse ja mittepühendunusse erinevalt.

Nikdo by neměl kritizovat tělesné nedostatky čistého oddaného. Existují-li, měli bychom je přehlížet. Měli bychom brát ohled na hlavní činnost duchovního učitele, což je oddaná služba, čistá služba Nejvyššímu Pánu. V Bhagavad-gītě (9.30) je uvedeno:

Mitte keegi ei tohiks kritiseerida puhta pühendunu kehalisi puudeid. Kui ta omab selliseid puudeid, ei tasu neile tähelepanu pöörata. Arvesse tuleb võtta vaimse õpetaja peamist ülesannet, milleks on pühendunud teenimine – Kõigekõrgema Jumala puhas teenimine. Nagu öeldud „Bhagavad-gītās" (9.30):

api cet sudurācāro
bhajate mām ananya-bhāk
sādhur eva sa mantavyaḥ
samyag vyavasito hi saḥ
api cet sudurācāro
bhajate mām ananya-bhāk
sādhur eva sa mantavyaḥ
samyag vyavasito hi saḥ

Dokonce i když se zdá, že oddaný dělá ohavné činnosti, měli bychom ho považovat za světce, sādhua, neboť ve své skutečné totožnosti se věnuje láskyplné službě Pánu. Jinými slovy: neměli bychom ho považovat za obyčejnou lidskou bytost.

Isegi kui pühendunu näib vahel sooritavat jälestusväärseid tegusid, tuleb teda ikkagi pidada sādhuks ehk pühaks isiksuseks, sest oma tegelikus positsioonis on tema tegevuseks Jumala armastuslik teenimine. Teisisõnu öeldes, teda ei tohi pidada tavaliseks inimeseks.

I když se čistý oddaný nenarodil v rodině brāhmaṇů či gosvāmīch, je-li zapojen do služby Pánu, neměli bychom ho opomíjet. Rodiny gosvāmīch nemohou být ve skutečnosti založeny na hmotných ohledech, kastě či dědičnosti. Titul gosvāmī je ve skutečnosti výhradním právem čistých oddaných; proto mluvíme o šesti Gosvāmīch v čele s Rūpou Gosvāmīm a Sanātanou Gosvāmīm. Z Rūpy Gosvāmīho a Sanātany Gosvāmīho se prakticky stali muslimové, a změnili si proto jména na Dabira Khāsa a Sākara Mallika, ale Śrī Caitanya Mahāprabhu z nich osobně udělal gosvāmī. Titul gosvāmī tedy není dědičný. Slovo gosvāmī se vztahuje na toho, kdo dokáže ovládat své smysly, kdo je pánem smyslů. Smysly neovládají oddaného, ale on ovládá je. Z toho vyplývá, že bychom ho měli nazývat svāmī nebo gosvāmī, i když se nemusel narodit v rodině gosvāmīch.

Puhtasse pühendunusse, kes tegeleb Jumala teenimisega, tuleb suhtuda lugupidavalt isegi juhul, kui ta ei ole sündinud brāhmaṇa või gosvāmī perekonnas. Tegelikult ei saa ühtegi perekonda nimetada gosvāmī perekonnaks materiaalsetel alustel, kastilise kuuluvuse või pärimisõiguse järgi. Tiitlit gosvāmī võivad tegelikult kanda üksnes puhtad pühendunud. Seepärast me räägimegi Vṛndāvana kuuest Gosvāmīst, eesotsas Rūpa Gosvāmī ja Sanātana Gosvāmīga. Rūpa Gosvāmī ja Sanātana Gosvāmī olid tegelikult saanud muhameedlasteks ning seetõttu võtnud endile nimed Dabira Khāsa ja Sākara Mallika, kuid Śrī Caitanya Mahāprabhu Ise tegi neist gosvāmīd. Seega ei ole tiitel gosvāmī päritav. Sõna gosvāmī viitab inimesele, kes suudab kontrollida oma meeli, kes on nende valitsejaks. Pühendunu ei allu meelte kontrollile, vaid on ise meelte kontrollijaks. Järelikult tuleb teda nimetada svāmīks või gosvāmīks isegi juhul, kui ta ei ole sündinud gosvāmī perekonnas.

Gosvāmī, kteří jsou potomky Śrī Nityānandy Prabhua a Śrī Advaity Prabhua, jsou zajisté oddaní, ale neměli bychom se chovat odlišně k oddaným, kteří pocházejí z jiných rodin. S oddanými bychom měli zacházet rovnocenně, ať pocházejí z rodiny předchozích ācāryů nebo z obyčejné rodiny. Neměli bychom si myslet: „Toto je americký gosvāmī“ a ponižovat ho, ani bychom si neměli myslet: „Toto je nityānanda-vaṁśa-gosvāmī.“ Objevily se protesty proti tomu, že udělujeme titul gosvāmī americkým vaiṣṇavům z hnutí pro vědomí Kṛṣṇy. Lidé někdy otevřeně říkají americkým oddaným, že jejich sannyāsa nebo titul gosvāmīho nejsou pravé. Podle výroků Śrīly Rūpy Gosvāmīho v tomto verši se však americký gosvāmī a gosvāmī z rodiny ācāryů neliší.

Sellise määratluse kohaselt on gosvāmīd, kes on Śrī Nityānanda Prabhu ja Śrī Advaita Prabhu järeltulijad, kahtlematult pühendunud, kuid see ei tähenda, et teistest suguvõsadest pärit pühendunud ei vääri samasugust austust. Kõikidesse pühendunutesse tuleb suhtuda võrdselt, omistamata tähtsust sellele, kas nad on pärit varasemate ācāryate või tavalisest perekonnast. Mitte keegi ei tohiks mõelda mõnest pühendunust: „Oh, ta on Euroopa gosvāmī," ja suhtuda temasse üleolevalt. Samuti ei tohiks mitte keegi mõelda: „Tema on nityānanda-vaṁśa- gosvāmī." Kui me hakkasime Kṛṣṇa teadvuse liikumises andma tiitlit gosvāmī Euroopa päritolu vaiṣṇavatele, tekitas see varjatud protesti laine. Vahel teatavad inimesed Euroopa pühendunutele ka otse näkku, et nende sannyāsa või gosvāmī tiitel ei ole tõeline. Kuid antud värsis kinnitab Śrīla Rūpa Gosvāmī, et Euroopast pärit gosvāmī ei erine mitte millegi poolest ācāryate perekonnas sündinud gosvāmīst.

Naopak oddaný, který získal titul gosvāmī, ale nenarodil se brāhmaṇskému otci nebo gosvāmīmu z rodiny Nityānandy nebo Advaity Prabhua, by se neměl pyšnit, že se stal gosvāmīm. Vždy by si měl pamatovat, že jakmile materialisticky zpyšní, okamžitě poklesne. Hnutí pro vědomí Kṛṣṇy je transcendentální věda a není zde místo pro závist. Je určeno pro paramahaṁsy, kteří se zcela zbavili jakékoliv závisti (paramaṁ nirmatsarāṇām). Oddaný by neměl být závistivý, ať se narodil v rodině gosvāmīch nebo mu byl titul gosvāmī udělen. Jakmile kdokoliv začne závidět, poklesne z úrovně paramahaṁsy.

Teisest küljest ei tohiks pühendunu, kes on saanud tiitli gosvāmī, kuid kes pole sündinud brāhmaṇast või Nityānanda või Advaita Prabhu suguvõsasse kuuluvast gosvāmīst kohatult uhkeks minna, mõeldes, et temast on saanud gosvāmī. Ta peab alati meeles pidama, et niipea, kui temas tekib materiaalne uhkus, järgneb otsekohe langemine. Kṛṣṇa teadvuse liikumine on transtsendentaalne teadus ning selles pole kohta kadedusele. See liikumine on mõeldud paramahaṁsadele, kes on täielikult vabad igasugusest kadedusest (paramaṁ nirmatsarāṇām). Pühendunu ei tohi muutuda kadedaks olenemata sellest, kas ta on pärit gosvāmīde suguvõsast või on pälvinud gosvāmī tiitli. Niipea kui pühendunus tekib kadedus, langeb ta paramahaṁsa tasandilt.

Bereme-li v úvahu tělesné nedostatky vaiṣṇavy, měli bychom vědět, že se dopouštíme přestupku proti jeho lotosovým nohám. Přestupek proti lotosovým nohám vaiṣṇavy je velmi vážný. Śrī Caitanya Mahāprabhu ho označoval jako hātī-mātā, přestupek šíleného slona. Šílený slon může způsobit zkázu, zvláště dostane-li se do pěkně udržované zahrady. Měli bychom být proto velmi opatrní a nedopustit se žádného přestupku proti vaiṣṇavovi. Každý oddaný by měl být připraven přijmout pokyny od nadřízeného vaiṣṇavy a nadřízený vaiṣṇava musí být připraven pomoci podřízenému vaiṣṇavovi v každém ohledu. Nadřízenost nebo podřízenost oddaného se určuje podle jeho duchovního pokroku v rozvoji vědomí Kṛṣṇy. Je zakázáno pohlížet na činnosti čistého oddaného z hmotného hlediska. Zvláště začátečníkovi, který na čistého oddaného takto hledí, to způsobí velké nepříjemnosti. Měl by se proto vyvarovat vnějšího pohledu na čistého oddaného, ale měl by se snažit vidět jeho vnitřní rysy a porozumět, jak se věnuje transcendentální láskyplné službě Pánu. Tímto způsobem se může vyvarovat hmotného pohledu na čistého oddaného a postupně se může stát čistým oddaným sám.

Me peame mõistma, et kui me pöörame tähelepanu vaiṣṇava kehalistele puudustele, sooritame me solvangu selle vaiṣṇava lootosjalgade suhtes. Vaiṣṇava lootosjalgade solvang on äärmiselt tõsine solvang. Śrī Caitanya Mahāprabhu nimetas seda solvangut hātī-mātāks ehk hullunud elevandiks. Hullunud elevandi tegevused võivad mõjuda laastavalt, eriti kui ta peaks tungima hästi korrastatud iluaeda. Seetõttu peame me alati olema väga ettevaatlikud, et mitte solvata ühtegi vaiṣṇavat. Iga pühendunu peab olema valmis kuulda võtma vanemate vaiṣṇavate juhendusi ning vanemad vaiṣṇavad peavad olema valmis aitama nooremaid vaiṣṇavaid igas mõttes. Pühendunu positsioon teiste pühendunute suhtes sõltub tema vaimsest arengust Kṛṣṇa teadvuses. On lubamatu vaadelda puhta vaiṣṇava tegevusi materialistlikust seisukohast. Eriti kahjulik on puhta pühendunu vaatlemine materialistlikust seisukohast algaja pühendunu jaoks. Puhta pühendunu üle otsustades ei tohiks lähtuda tema välimusest, vaid tuleks püüda näha tema sisemisi omadusi ja mõista, kuidas ta tegeleb Jumala transtsendentaalse armastusliku teenimisega. Sel moel on võimalik vältida materialistlikku lähenemist puhtale pühendunule ning saada järk-järgult ise puhastunud pühendunuks.

Ti, kteří si myslí, že vědomí Kṛṣṇy je omezeno na nějakou skupinu lidí, jistou skupinu oddaných nebo určitou zeměpisnou oblast, mají obvykle sklon pohlížet na vnější rysy oddaného. Tito začátečníci, kteří nejsou schopni ocenit vznešenou službu pokročilého oddaného, se snaží dostat mahābhāgavatu na svou úroveň. S těmito potížemi se střetáváme při rozšiřování vědomí Kṛṣṇy po celém světě. Naneštěstí jsme obklopeni duchovními bratry, kteří jsou začátečníci a neoceňují pozoruhodné rozšiřování vědomí Kṛṣṇy po celém světě. Pouze se snaží dostat nás na svou úroveň a snaží se nás kritizovat v každém ohledu. Velice litujeme jejich naivních činností a nedostatečného poznání. Se zplnomocněným člověkem, který se skutečně věnuje důvěrné službě Pánu, bychom neměli zacházet jako s obyčejnou lidskou bytostí, neboť je psáno, že dokud ho Kṛṣṇa nezmocní, nemůže rozšiřovat hnutí pro vědomí Kṛṣṇy po celém světě.

Need, kes arvavad, et Kṛṣṇa teadvus on piiratud teatud kindla inimeste või pühendunute ringiga, või teatud territooriumiga, omavad tavaliselt kalduvust pöörata tähelepanu pühendunu välimusele. Sellised algaja tasemel asuvad pühendunud, kes ei suuda väärtustada ülevat teenimist, mida sooritavad edasijõudnud vaiṣṇavad, püüavad alandada mahā-bhāgavataid iseenda tasandile. Kṛṣṇa teadvuse ülemaailmse jutlustamise käigus puutume me kokku sellise probleemiga, sest kahjuks ümbritsevad meid algaja tasandil asuvad vaimsed vennad, kes ei tunnusta Kṛṣṇa teadvuse ülemaailmse levitamise nimel sooritatavaid erakordseid tegevusi. Nad püüavad lihtsalt asetada meid omaenda tasandile ja kritiseerivad meid kõiges. Me kahetseme sügavalt nende naiivseid tegusid ja vähest teadmiste pagasit. Isiksust, keda on volitatud levitama Kṛṣṇa teadvust ning kes tegeleb Jumala lähedase teenimisega, ei tohi pidada tavaliseks inimeseks, sest pühakirjades kinnitatakse, et Kṛṣṇa teadvuse liikumise levitamine üle kogu maailma on võimalik üksnes sellise isiksuse jaoks, keda Kṛṣṇa Ise on volitanud seda ülesannet täitma.

Když člověk kritizuje čistého oddaného, dopouští se přestupku (vaiṣṇava-aparādha), což je velká překážka a nebezpečí pro ty, kdo touží pokročit v rozvoji vědomí Kṛṣṇy. Jestliže se člověk dopouští přestupků proti lotosovým nohám vaiṣṇavy, nemůže získat žádný duchovní prospěch. Každý by měl být proto velmi opatrný, aby nezáviděl zmocněnému vaiṣṇavovi (śuddha-vaiṣṇava). Přestupkem je také myslet si, že zmocněný vaiṣṇava podléhá disciplinárním předpisům, radit mu nebo ho opravovat. Začínajícího a pokročilého vaiṣṇavu můžeme rozeznat podle jejich činností. Pokročilý vaiṣṇava je vždy v pozici duchovního učitele a začátečník je vždy považován za žáka. Duchovní učitel nesmí podléhat radám žáka, ani by se neměl řídit radami těch, kdo nejsou jeho žáky. To je podstata rady Śrīly Rūpy Gosvāmīho v šestém verši.

Kui keegi kritiseerib puhast pühendunut, sooritab ta sedasi solvangu (vaiṣṇava-aparādha), mis on suureks takistuseks ja ohuks kõigile, kes soovivad Kṛṣṇa teadvuses edasi areneda. Solvates vaiṣṇava lootosjalgu, ei saa inimene oma tegevusest mitte mingit vaimset kasu. Seepärast peame me väga hoolikalt vältima kadedust Jumala poolt volitatud vaiṣṇava ehk śuddha-vaiṣṇava suhtes. Samuti on solvanguks arvata, et meil on õigus sellist Jumala poolt volitatud vaiṣṇavat karistada, püüda anda talle nõu või teda parandada. Algajat vaiṣṇavat ja edasijõudnud vaiṣṇavat on võimalik teineteisest eristada nende tegevuse põhjal. Edasijõudnud vaiṣṇava omab alati vaimse õpetaja rolli, samas kui algajat pühendunut peetakse alati tema õpilaseks. Õpilane ei tohi kunagi olla oma vaimse õpetaja nõuandjaks ja samuti ei ole vaimne õpetaja kohustatud järgima nende pühendunute juhendusi, kes ei ole tema õpilased. Selline on Śrīla Rūpa Gosvāmī poolt kuuendas värsis antud nõuande peamine mõte.